Vikerraadio Peresaate salvestused:

Juhtimisteooria suhete maailmas. 1. november 2018
Saatekülaline:  Tiit Kõnnussaar.
Organisatsioonikäitumisest on teada, et organisatsioon on tihti juhi nägu. Hea juht suudab teadlikult mõjutada ja suunata oma süsteemi. Juhi nutikusest sõltub, kas temast saab oma peresüsteemi juht või selle ori. Pereorganisatsiooni vaimsed ja füüsilised liidrid peaksid olema vanemad.
Hea juht on osav praktiliste tegevuste delikaatses delegeerimise kunstis. Mine võta kinni, kust pärineb mõnede lapsevanemate veendumus, et ta peab kodus ise kõik ära tegema. Mõnes peres istuvad juba päris suured lapsed laua taga ja nõuavad, et ema neile võileiba teeks ja kapist piima ulataks, siis nad trenni sõidutaks ja koolisärgi ära triigiks. Laua tagant lahkuvad nad enda järelt koristamata. Hea juht, nagu teada, ei tee sugugi kõike ise, vaid jagab osa ülesandeid laiali, jälgib nende täitmist, suunab, motiveerib ja premeerib hea töö eest. Heale perejuhile endale on preemiaks lisaks täiendavatele puhkepausidele lapsed, kelle võimalus elus hakkama saada on hoopis parem kui abituks kasvatatud võsukestel.



Hingehaavad. 18. oktoober 2018
Saatekülaline: Peep Vain.
Kehaline haav jookseb verd. Emotsionaalsete kannatuste mõõtmine ja kirjeldamine on keerulisem. Haav nagu oleks ja valus on ka, aga mis täpselt valutab ja kus? Kas pisarad hingehaava puhul on sama mis veri kehalise haava puhul? Aga iga hingehaav ei ajagi nutma. Mõni hingehaav võib meid teha vihaseks. Või hoopis tuimaks ja tundetuks. Hingevalu võib võtta rõõmsa meele. Hingevalu võib röövida elutahte. Mis on hingehaav ja kuidas hingehaava ravida?
Selleks, et hingehaavaga saaks teha rahu, peab seda kõigepealt teadvustama. Mõnikord suudame ise oma hingehaavadega silmitsi olla. Aga mõnikord on need lood nii valusad, et ei tahaks kohe kuidagi meenutada. Inimene vaatab oma hingehaava siis, kui ta selleks valmis on. Või kui sellesse mitte vaatamine enam võimalik pole, sest märkame, et hingehaav ei lase elada, mõjutab käitumist ja suhteid.
Valu muudab inimesed kergesti ärrituvaks, ärevaks ja agressiivseks. Nii kehaline kui hingevalu. Seega, võib öelda, et nii ärritunud kui kurjade inimeste ühine joon on mingi valu. Hingehaav tekitab tavaliselt ikka kurbust. Kogunenud kurbus võib muutuda kurjuseks. Ja sestap muutuvad ka kurjad inimesed mõistetavaks – neil kuskilt miski valutab.



Kõrvalsuhe. 4. oktoober 2018
Mis on truudusetus? Mis saab paarisuhtest pärast kõrvalsuhte ilmsikstulekut? Kas üht suhet saab kõrvalsuhtekindlaks muuta?
Päris suure osa terapeudi poole pöördujatest moodustavad suhtekolmnurgas olevad inimesed. Inimesed, kelle partner pole olnud neile truu. Neil on valus, sest nende usaldus saab murtud ja sageli vajutab see kahtlusepitseri kogu eelnenud suhtele. Isegi kogu eelnenud elule. Pöörduvad inimesed, kes on sattunud kolmanda rolli. Neilgi on valus. Ja pöörduvad inimesed, kes on murdnud truudust. Mõned neist on hämmingus, et kuidas see nendega juhtuda võis. Ja mõned on avastanud, et see on nende korduma kippuv muster. Neilgi on valus. Need valud on väga erinevad. Truudustetel on süütunne ja valu, et nad teevad oma partnerile haiget. Mõnikord piinab neid häbi. Mõnikord on nad lõhestunud kahe suhte vahel ega tea, mida teha. Kellelegi ei tahaks valu teha, eriti mitte oma lastele. Mõnikord põevad nad armuvalu, sest loobuvad oma põhisuhte nimel kellestki, kes on sügaval hinges. Ja nad leinavad. Ja mõnikord valivad nad minna uude suhtesse ja leinavad oma vana suhte lõppu.
Kui üks nähtus on nii laiapõhjaline, siis oleks mõistlik seda põhjalikumalt uurida. Lihtne on hukka mõista, eriti kui endal sellist kogemust pole. Keerulisem on mõista. Ent kuna see fenomen puudutab meist vähemalt iga neljandat, on mõistlik kuulata nn vasakule panijaid, neid, kelle pärast petetakse ja petetuid endid. Et proovida mõista.





ESIMENE HOOAEG

Pere- ja paariteraapia. 31. mai 2018
Saatekülaline: Kärt Kase.
Aastaid valitses meil mentaliteet, et inimene peab oma hinge- ja suhteküsimustega ise hakkama saama. Tänapäeval on see oluliselt muutunud. Abi küsimine pole enam nõrkuse märk, vaid vastupidi, näitab inimese julgust ja soovi areneda.
Me ei suuda olla ise kompetentsed kõigil aladel. Kui ikka juuraharidust pole, aga abi on vaja, siis on otstarbekam pöörduda juristi poole. Rääkimata automehhaaniku või kirurgi usaldamise mõistlikkusest vastavate murede korral. Treenitud terapeudisilm näeb paaride ja perede suhtemustreid sageli kõrvalt paremini. Inimene võib jääda oma muresse kinni ja ta ei näe alternatiivseid lahendusi. Nõustamine pakub inimesele abi tema sisemaailma harmoniseerimise ja suhete korrastamise juures. Aga samas – nõustamine ei tähenda seda, et terapeut annab nõu, vaid pigem ikka seda, et "töö toimub tellija materjalist" ja vastuseid otsitakse kliendi enda seest.


Vastused kuulajate küsimustele. 24. mai 2018
Saatekülalised: Monika Koppel ja Marina Paula Eberth.
5. mail, avalikul saate salvestusel tuli vastamisele valik aasta jooksul laekunud kuulajaküsimustest. Muuhulgas:
* Kas inimene saab olla üksinda täiuslik?
* Kas on tõsi, et naised tülitsevad suhtes rohkem kui mehed?
* Kuidas vastata partnerile, kui ta räägib minuga tõredalt ja ebaviisakalt?
* Mis võib juhtuda kui ema ja poeg on üleseotud?
* Lahkumineku rituaalid. Lahkuminek tüliga või kooselu lõpu tähistamine?
* Kuidas lahendada võimuvõitluse faas, kui põhiprobleem on alkohol? 
* Ajaga olen aru saanud, et olen emale väga sarnane. Miks ma emast eemal olles mõistan teda ja ebamugavustunne on peaaegu olematu, aga kui ma temaga koos olen, siis tekkib eemaletõukav tunne ja mõistmine tuleb palju raskemalt?


Maskid ja kaitsemehhanismid. 17. mai 2018
Meie isiksuse tuuma võib teise sõnaga kutsuda egoks. Ego on õrn, ta saab tihti haavata. Näidata kogu aeg maailmale seda, mida me tegelikult mõtleme ja tunneme, on ohtlik ja läbimõtlematu. Et end välismaailma eest kaitsta, varjuvad inimesed niinimetatud maski taha. Maskid on meiega kõigis me suhetes. Maske aitavad alal hoida ego kaitsemehhanismid. Aga eks need maskid jäävad nii mõnigi kord näkku kinni. Sageli on meie psüühika allhoovused, mis meie käitumist kujundavad, ka meile endale teadmata. Öelda kellegi kohta – ma tunnen teda läbi ja lõhki, on tegelikult võimatu.
Hea küsimus on aga – kui palju me iseend tunneme? Kui palju oskame ja julgeme vaadata maski taha? Kui palju me tunneme oma kaitsemehhanisme, mis need maskid moodustavad? Kas, mis ja millal on kaitsemehhanismid eluterved, missugused mitte?


Ema arhetüüp – looja, hoidja ja hävitaja. 10. mai 2018
Saatekülaline: Marina Paula Eberth.
5. mail toimus Pärnu Rannahotellis emadepäevale pühendatud saate avalik salvestus. Kõne all olid arhetüüpsed piisavalt hea ema, kanaema, rongaema. Ema, kui lapse esimene erootiline suhe ja ema kui lapse suurim frustreerija. Miks peab ema enda sees leidma nii looja, hoidja kui ka hävitaja? Kuidas ema arhetüüp kohandub kõigile loojatele – nii neile, kes on sünnitanud kui neile, kelle keha ei ole selleks loodud – näiteks mehed. Platon rääkis juba antiikajal, et kõik inimesed saavad olla viljakad ja rasedad. Emad kehalt, aga kõik teised oma peas. Ema energia on võluri energia, kes loob ideest mateeria.



Pahad lapsed. 03. mai 2018

Saatekülaline: Tiit Kõnnussaar.

Autorooli ja liiklusesse me autokooli läbimata ei lähe. Kuid vanemlikku rolli, mis on nii palju suuremate väljakutsetega kui liiklus, sukeldume sageli pea ees, kaasavaraks suhteteadmised ja kasvatusprintsiibid oma päritoluperest. Nii lihtne on olla vanem, kui laps vastab meie ootustele, aga kindlasti tuleb meie lapsevanemaks olemise karjääri jooksul ette olukordi, kus lapse käitumine ootustele üldse ei vasta. Kui tahaks öelda – sa oled paha laps! On selle olukorras ikka süüdi laps või vastutab olukorra eest, pigem vanem?



Lapse elukorraldus pärast lahutust. 26. aprill 2018
Mis on lapsele parim elukorraldus, kui tema bioloogilised vanemad on otsustanud hakata lahus elama? Sõltumata sellest, kes lahkus või mis põhjusel ta lahkus, tuleb esimese sammuna korraldada lapse kontakti alalhoidmine mõlema vanemaga (ei laiene muidugi vägivaldsete ja/või vastutustundetute vanemate puhul, kes lapse turvalisuse ohtu seavad).

Lapsele ei tohi panna otsustamise raskust, kus ta elab ning millal ta teise vanemaga kohtub. See veeretab otsustamise vastutuse koorma vanematelt lapse õlgadele ja paneb ta ränkraskesse lojaalsuskonflikti. Väikelaps ei adu veel enda vajadusi, ta ei oska sõnastada, et ta vajab kontakti mõlemaga. Kui ta pannakse valiku ette, tundub lapsele, et ta peab valima ühe VÕI teise. Ta ei oska veel niimoodi mõelda, et ta saab valida NII ÜHE KUI teise.

Head kokkulepped sünnivad siis, kui vanemad tõesti oskavad kuulata ja mõista, mida laps tunneb ning lähtuvad lapse huvidest. Tihti aitab parema lahenduse leidmiseks õige ülesande sõnastus: mitte rääkida vanema ajast lapsega vaid lapse ajast vanemaga.



Lahutus ja kärgpere. 19. aprill 2018
Kunagi varem ei ole elu olnud nii selgelt isikukeskne, soodustades isikliku õnne otsimist. Kohustused ja ühiskondlik norm ei hoia enam paarilisi koos nii tugevalt kui endistel aegadel. Lahutajaks ei ole enamasti enam surm, vaid hoopis elu. Ehkki paljud löövad oma suhtele kindlasti liiga kergelt käega, on siiski hea, et lahutamine pole enam häbimärgistatud. Suhtest võib ja mõnikord peabki lahkuma, kui see üldse rahuldust ei paku ning aina negatiivseid emotsioone tekitab. Kuid mis saab lastest? Tõsi ta ju on: parim koht lapsel kasvamiseks asub kahe bioloogilise vanema armastavas ja hoolivas suhtes. Just nimelt suhtes, sest isegi kui kumbki vanem eraldi last küll armastab, aga vanemate omavaheline suhe on külm või vaenulik, on see lapsele kehvapoolne eeskuju tulevaseks eluks.
Laste lahkuminekujärgsed traumad ei tulene lahkuminekust kui suhte lõpetamise protsessist; mitte sellest, et mindi lahku, vaid sellest, kuidas lahku mindi, vanemate reaktsioonidest lahutusele ja sellele järgnevale elukorraldusele. Traumeeriv on vanemate sõda ning laste ees ja peal väljaelatud valu. Lapse kõige sügavamad traumad tulevad sellest, kui vanem, keda laps ise tähtsaks peab, tema elust kaob. Kuigi partneritevaheline suhe lõpeb, ei tohiks lõppeda endiste partnerite vanemlik liit. Mis on kõige olulisemad asjad, mida äsja lahku läinud vanemad peaksid silmas pidama oma ühiste lastega tegelemisel? Mida ei tohi mitte kunagi ja mitte mingil juhul oma lapsele pärast lahkuminekut öelda?



Truudusetus ja kõrvalsuhted. 12. aprill 2018
Saatekülaline: Marina Paula Eberth.
Jätkame eelmises saates pooleli jäänud juttu kirest ja armastuse erinevatest vormidest. Millised protsessid paarisuhtes ja vähemalt ühe partneri sees valmistavad ette pinnast kõrvalsuhteks? Truudusetus ei tähenda ju alati, et armastus partneri vastu otsa sai ja tahetakse partnerist lahku minna. Agape hooliv armastus on enamasti sellisel paaril veel alles. Erosest kannustatud tunde taga on vajadus seikluslikkuse järele, vajadus ennast proovile panna ja iseennast taasavastada. Arutame ka seda, kas suhte peaks lõpetama, kui partner on hälbinud kõrvalsuhtesse. Ja veel arutleme suhtemaailma uue trendi – polüamooria üle. Kas mitme partneri üheaegne armastamine on võimalik?


Kirg pikaajalises suhtes. 5. aprill 2018
Saatekülaline: Marina Paula Eberth.
On see võimalik, et kirg püsib paarisuhtes pikki aastaid? Või võiksime leppida sellega, et kirg, mis paneb Päikese särama, Kuu kumama, tõstab ihalusobjekti täiuse etaloniks, lööb vererõhu üles ja põlved nõrgaks, on mööduv kui kevadine külmetus?
Lähisuhteid mõjutavad meie kaks inimlikku, kuid vastandlikku baasvajadust:
1. Vajadus turvalisuse, püsivuse, rahu ja usalduse järele. Selle järele, mida kirjeldab sõna „kodu“
2. Vajadus uudsuse, seikluse, riski ja ohu järele. Erutava ja erootilise järele.
Kuidas elada nende vastukäivate vajadustega? Missuguses vahekorras peaks Erost ja Agapet pikaajalise suhte kokteilis segama?


Vananemine. 29. märts 2018
Saatekülaline: Aune Past.
Räägime elutervest küpsemisest ja elukogemuse kogumisest. Aga ka mutistumisest ja ätistumisest ning sellest, kuidas neid protsesse ohjas hoida. Kas vanuse kasvades võib vaim virguda, kuigi keha tasahilju kuhtub? Vananemise tunnistamine ei ole kerge ja me kipume kõigest hingest selle vastu võitlema. Kuid võitlus paratamatuse vastu paneb meid kannatama. Vananemine tuleb ju niikuinii. Sellega toime tulekuks on vaja sisemist rahu, meelerahu. Leppimise oskust. Leppimist sellega, et välimus muutub, et keha ei jaksa enam nii palju, et kõigest ei saa aru, et mitut asja ühekorraga enam ei tee. Vananemine võiks olla aeg, kus õpime paljutki uue pilguga vaatama. Rahuliku, küpse ja sõbraliku pilguga. Vananedes muutuvad inimesed lahkemaks või kibedamaks, kui nad olid küpses keskeas. Kummas suunas – see valik on iga inimese enda teha.


Suhte kolmnurgad. 22. märts 2018
Saatekülaline: Monika Koppel.

Kui paarisuhe läheb pingeliseks, võtab vähemalt üks paarilistest pinge maandamiseks kedagi või midagi endale appi. Kolmas maandab paari pinged. Sellesse kolmnurka võib kaasata keda ja mida iganes. See võib olla laps, ühe partneri vanem, sõber, armuke. Või hoopis töö, hobi, alkohol, koer, trenn või kas või ülemäärane koristamine. Rõhk on siin just sõnal ülemäärane, mil vajalikust või toredast tegevusest saab paarisuhtest eemale hoidmise või põgenemise moodus. Siit jõuame erinevate generatsioonide teemani. Eks me oma vanemate suhet vaadates saame ju esimese kogemuse paarisuhtest. Kuidas me vanemad omavahel hakkama said? Kas ka nemad vajasid oma suhtes kellegi või millegi kolmanda abi?



Viha. 15. märts 2018

Saatekülaline: Ants Parktal.

Vihal on igas suhtes oma koht. See loob paarisuhtes võimaluse loovateks või purustavateks arenguteks. Me kõik tunneme viha, kui asjad ei suju nii nagu meile meeldib. Paarisuhe on ilmselgelt üks koht, kus ikka tekivad lahkarvamused ja sellega seoses ka viha. Meie esimene suhe on aga alati emaga. Viha on ka sellesse suhtesse alati sisse programmeeritud. Kusjuures mõlemale poolele – nii lapsele kui emale. Sellest rääkimine on aga sageli tabuteema. Kas ja kuidas aga viha välja elada?


Naiste elutervetest arhetüüpidest ja nende varjupooltest. 8. märts 2018

Naiseks olemine on keeruline, sest naisel on palju rolle, mida on omavahel raske sobitada. Paljud tublid naised saavad hästi hakkama praktilise eluga, on pühendunud emad oma lastele ja suurepärased perenaised oma kodus. Leidub tarku ja autoriteetseid naisi, kelles on kuningannalikku väärikust, mis paneb neid austama. Aga mis elu see on, milles töö ja asjalikkuse kõrval pole ruumi tütarlapselikul muretusel ja rõõmsal naerul? Süda on tühi ja külm, kui puudub armastaja energia, pole kuumi suudlusi ja kirglikku lähedust. Kahju küll, kuid küpset naiselikkust, kus need naiseksolemise erinevad tahud on välja elatud nii mõnusalt, et elu pakub rõõmu ka naisele endale, kohtame tänapäeval mitte ülemäära sageli. Kahjuks. See ei peaks nii olema. Kuidas elada oma elu selliseks, et just need eluterved arhetüübid tooni annaksid?


Kuidas taltsutada meelt? 1. märts 2018
Saatekülaline: Anni Kuusik.

Laias laastus ei ole meil võimalik kontrollida elu. Ainus, mis meile oskusliku elu ja mõttetegevuse tulemusena saab alluda, on meie meel. Paljud kurdavad, et ei saa midagi parata kui mõtted ise lähevad mingi teema juurde, püsivad seal ja ajavad hulluks. Aga kas me siiski saame midagi oma meele ja mõtetega ette võtta?



Miks on tõrjumine nii valus? Partneri tundmaõppimise intervjuu 22. veebruar 2018

Tõrjutuse tunne on meile kõigile tuttav. Oleme ilmselt kõik tundnud lapsepõlves, kui on valus on, kui sind ei kutsuta sünnipäevale, kui su sõber leiab endale uue seltskonna ja ei kutsu sind sellega ühinema, kui teised sind mängu ei võta, kui sa oled viimane, keda võistkonda valitakse. Täiskasvanuna kogeme tõrjutust sageli veelgi valusamalt - inimene, kellega tahaksime sõbrustada, ei tundu meist huvitatud. Sõber ei helista tagasi. Tööandja, kelle juures tahaks töötada, ei võta jutule, või tänatakse viisakalt ja öeldakse, et see kollektiiv enam su teeneid ei vaja. Enamik saab meist vastu näppe ka armusuhetes. Mida tõrjumine meiega teeb? Kuidas end aidata?

Räägime ka sellest, kuidas oma partneriga paremini tuttavaks saada. Kas on võimalik varakult tuvastada ohumärke, et vältida suhtesse sattumist inimesega, kes osutub hiljem vägivaldseks, hoolimatuks või lihtsalt sobimatuks? Või saada varakult teada valdkonnad, mille käsitlemist tulevases kooselus tuleb delikaatsemalt võtta. Küsimusi, mida tundmaõppimise käigus oma partneriga läbi käia, saad lugeda saate kodulehelt. 



Mis on kiindumussuhe? 15. veebruar 2018
Saatekülaline: Roman Timofejev.
Täiskasvanute romantiline armastus on kiindumussuhe justnagu kiindumus ema ja lapse vahel. Igas vanuses inimestele on omane otsida ja säilitada emotsionaalset lähedust vähemalt ühe kaaslasega. Eriliselt vajame seda kaaslast siis, kui oleme stressis, ebakindlad või ärevad. Millised on inimeste kiindumusstiilid? Kuidas meie esmane kiindumussuhe vanematega mõjutab seda, kuidas täiskasvanuna kiindume? Kuidas me kiindumusstiilid mõjutavad meie käitumist?



Interneti ja tehnikavidinate mõju suhetele. 8. veebruar 2018
Saatekülaline: Kätlin Konstabel.
Internet ümbritseb meid kõikjal. Internet pakub teadmisi, meelelahutust, seltsi. Isegi seksi. Võrgus aja veetmine toob kaasa paradoksi – internet toob maailma koju kätte, suhtlusvõrgustikud ühendavad inimesi, aga ometi – paljud on just tänu pidevale võrgus olemisele võõrdunud nii maailmast, lähedastest kui ka iseendast. Nad veedavad võrgus palju rohkem aega, kui lihast ja luust inimeste keskel. Kuidas internet ja tehnikavidinad meid ja meie suhteid mõjutavad, milliseid käitumisi see kaasa toob?



Laps võimupositsioonil. Kuulamise tähtsusest. 1. veebruar 2018
Saatekülaline: Meelike Saarna.
Rääkimine hõbe, vaikimine kuld, õpetati vanasti. Teeks selle vanasõna ümber – rääkimine hõbe, kuulamine kuld. Kuulamisoskus on iga hea suhte alustala ja üldse üks olulisim suhtlemisoskus. Neil, kes oskavad teist inimest kuulata, on palju lihtsam olla nende inimestega kontaktis. Ja kui veel oskaks mitte ainult kõrvadega kuulata, vaid ka südamega, oleks maailm ilmselt palju helgem paik.
Saadet alustame teemal, miks mõnikord annab peres täiskasvanu oma võimupositsiooni lapsele ja kuidas see lapsele mõjub.


Kellele kuulub perekonnas võim? 25. jaanuar 2018
Sedapuhku käib jutt perekonna struktuurist. Pereprobleemid tekivad tihti sellest, et perekonna ülesehituse mustrid on paigast ära. Ideaalis juhib perekonda vanemate liit kus partnerid teevad koostööd ja on kõrgemal hierarhilisel positsioonil. Lapsed on alumisel positsioonil ja alluvad selles hierarhias oma vanematele. Muidugi võivad ka vanematel tekkida omavahelised hierarhiad.
Mõnikord juhtub aga nii, et üks vanem on liidus hoopis lapsega ja teisel vanemal puudub sõnaõigus. Mõnikord taandub üks vanem perekonna juhtpositsioonilt alkoholi, haiguse või lihtsalt vastutustundetuse tõttu. Päris halval juhul juhib perekonda aga hoopis laps.
Kuidas mõjub selline olukord lapsele? Mida toob see kaasa partnerite suhtele?


Emotsionaalne vägivald. 19. jaanuar 2018
Saatekülaline: Kadri Sakala.
Emotsionaalse vägivallaga on asjad keerulisemad kui füüsilisega. Nähtavat jälge justkui ei jää, valu hinges võib olla aga sootuks teravam. Enamasti on emotsionaalse vägivalla armid kauaaegsemadki kui füüsilise löögi korral. Lapsepõlves saadud hingehaavad võivad anda end tunda kogu elu.
Paarisuhtes kogetud emotsionaalne vägivald lõhub usaldust partneri ja vastassoo vastu. Mis on emotsionaalne vägivald? Kuidas end selle eest kaitsta?


Mis on lein ja kuidas sellega elada? 11. jaanuar 2018
Saatekülaline: Naatan Haamer.
Oleme harjunud mõtlema leinast kui tundest, mis järgneb kellegi surmale. Ometigi on lein palju laiem mõiste. Kogeme leina, kui peame lahti laskma kellestki või millestki, millest me loobuda ei taha. Kogeme leina, kui kaob tervis, noorus, lõpeb paari- või sõprussuhe. Ka iseenesest väga positiivsete sündmustega võib kaasneda lein – näiteks saab su laps suureks ja lahkub kodunt. Leinas on palju erinevaid tundeid – ennekõike kurbus, tühjus, igatsus. Aga võivad olla ka tunded, mida me endale ega teistele tunnistada ei taha - viha, süü, häbi. Miks on oluline need tunded läbi elada? Miks ei ole mõistlik lemmiku kaotanud lapse leina uue koduloomaga summutada? Kas naised ja mehed leinavad erinevalt?


Paarisuhte ABC. 4. jaanuar 2018
Kui oled Peresaateni alles jõudnud ja ei soovi kõiki saateid üle kuulata, on see saade sobilik alustamiseks. Teen lühikokkuvõtte kõigist möödunud aastal kõne all olnud teemadest. Kui mõni teema puudutab lähemalt, saad vastava saate täispikkuses järele kuulata. Mõistagi on see tagasivaade ka hea koht kuuldu meenutamiseks. Sageli on teada-tuntud mõtete kuulmine uues kontekstis vägagi värskendav.


Traditsioonid ja aasta eredad hetked. 14. detsember 2017
Missugused Sinu lapsepõlvest pärit traditsioonid teevad südame soojaks kui nende peale tagasi mõtled? Kuidas sobitada erinevatest päritoluperedest pärit traditsioone uue pere loomisel? Ja luua uusi? Miks üldse traditsioone hoida?
Miks ja kuidas võiks möödunud aasta eredamad hetked - nii naudingud, rõõm, kui ka kurvastused ja õppetunnid veel korra (või mitugi) silme eest ja südamest läbi? Mõelda sellelegi, kes olid Sinu jaoks sel aastal olulisimad inimesed? 
Rohkem infot saates viidatud 5 aasta logiraamatu Aasta eredad hetked kohta saab siit.


Armastuse hoidmine. 7. detsember 2017
Saatekülaline: Aita Keerberg.
Armastus ja moraal. Kõrvalsuhted. Mis juhtuks, kui ühiskondlik norm oleks tähtajalised kooselulepingud? Kas teadmine, et 3-4-5 aasta pärast seisab ees otsus: uuendame suhet või läheme laiali paneb rohkem iseenda keha, hinge ja vaimu eest hoolitsema ning ka suhtesse enam panustama? Millal ja miks oleks mõistlik pidada "suhte arenguvestlusi" ja mis nende pidamist takistab? Oletamisest ja omistamisest. Kuidas konflikte hästi lahendada?

Naise seksuaalsus. 30. november 2017
Miks elutervel naisel võib paarisuhtes kaduda kontakt oma seksuaalsusega? Miks tema käed enam kallistuseks ei tõuse? Kuidas mõjutavad seksuaalsust tervise probleemid, väsimus ja väikesed lapsed, iha ja turvatunde kadumine? Kuidas hoida seksuaalsust?
Samal teemal on ka kuulajakiri.

Suhteoskused. 23. november 2017
Saatekülaline: Andres Sild.
Mis on psühhodraama ja PREP paarisuhte koolitus? Miks ja kuidas peaks omandama suhteoskusi? Turvalisus kui suhet koos hoidev liim. Mis on suhte purustajad? Kuulamise tähtsus. Miks on oluline teadvustada ja sõnastada oma ootusi suhtele? Ja neist ootustest rääkida. Suhte koos loomine. Mängulisus.
Mis on sinu elu lugu?

Leppimine. 16. november 2017
Leppimise ja lepituskatsete olulisus suhtes. Kuidas tülid nii lõpetada, et need ei jääks liivaterana hinge kratsima.
Kuulajakiri on kroonilisest probleemist: mees teeb tublisti tööd ja peab pere üleval, kuid naise silmis ei ole teda kaugeltki piisavalt kodus ei tema ega laste jaoks. Kirjale vastamine võimaldas arutleda kolme kannatusest väljumise võimaluse üle. Nendeks on: muuta olukorda, väljuda olukorrast või muuta suhtumist. Need valikud näivad valusad või võimatudki, kuid neljas variant on kannatus.

Piirid suhtes (2. osa). 9. november 2017
Saatekülaline: Tiit Kõnnussaar.
Mis on liiga hea mehe ja liiga hea naise sündroom? Sümbiootiline suhe ja iseseisvumine. Miks on oluline eristada oma tundeid ja vajadusi oma partneri tunnetest? Kuidas suhted vanematega mõjutavad tulevast suhet partneriga? Piirid ja lähedus. Kuidas tunda iseenda „jäämäe“ veealust osa ja kuidas seda teistele näidata? Mina-sõnumid. Kuidas öelda „Ei“. Piirid ja vastutus.


Piirid suhtes (1. osa). 2. november 2017
Saatekülaline: Tiit Kõnnussaar.
Miks on suhetes vaja piire? Mis juhtub kui piire ületatakse? Kas ja kuidas seada piire laste kasvatamisel? Milles erinevad intuitiivne ja teadlik kasvatus? Kuidas erinevad piirid ja reeglid? Mida on vaja piiride seadmisel silmas pidada?


Kroonilised ning lahendatavad probleemid suhtes. 26. oktoober 2017
Millised on suhte kroonilised probleemid ja millised lahendatavad? Kuidas nendega käituda?
Kuulajaküsimus: missugust tähelepanu ja tunnustust oma partnerit ihkame?


Mis juhtub paarisuhtes, kui sünnib laps? 19. oktoober 2017
Saatekülaline: Siiri Tõniste.
Mis toimub perekonnas kui perre sünnib laps – kui paarisuhtele lisandub vanemlik suhe? Millised muutused kaasnevad lapse ootuse ja sünniga ning kuidas see mõjutab paarisuhet? Missugused on partnerite uued rollid ja ülesanded? Kuidas anda ja küsida tuge?


Pikaaegne armastus. 12. oktoober 2017 
Kas armastus on roostevabast või roostetavast materjalist? Mida teevad need armastajad teisiti, kel on õnnestunud hoida arm haljana ka läbi pikkade aastate? Ja mis paneb armastuse roostetama? Mis tekitab paarisuhtes tülisid? Millest tekib võõrandumine? Kuidas hoida usaldust?
Kuulajaküsimus: kas iga paar peab ilmtingimata võimuvõitluse läbima?


Seksuaalsus. 5. oktoober 2017
Saatekülaline: Meelis Sütt.
Seksuaalsuse kujunemine lapsepõlves. Miks on seksuaalsus paarisuhtes oluline? Kuidas hakkama saada ajal kui väikeste laste kõrval seks ja seksuaalsus ununema kipuvad? Mis mahub seksuaalsuse mõiste alla?


Paarisuhte faasid. 28. september 2017 
Kuidas romantiline faas läheb üle argipäevaks ja võimuvõitluseks. Kuidas vältida võõrandumist ja leida (taas)pühendumine?
Kuulajaküsimus: Mida teha, kui partnerid tahavad suhtes erinevaid asju? Kas kooselu on üks pidev kompromiss?


Miks me vajame suhet? 21. september 2017 
Vanemad kui lapse maamärgid. Millel baseerub õnnetunne? Egoismil ja partnerlusel baseeruvad suhted. Intellektuaalsed, sotsiaalsed, seksuaalsed, pragmaatilised, spirituaalsed, emotsionaalsed vajadused. Kuidas vajadustest teada anda ja kuidas neid vastastikku rahuldada?
Kuulajaküsimus: Miks tihti tõmbuvad inimesed, kes oma loomuomadustelt on vastandlikud?


Mees tänapäeva maailmas. 16. september 2017
Saatekülaline: Endel Talvik.
Inspireerituna saabuvast meeste vaimsele ja füüsilisele tervisele pühendatud Meeste Elustiilinädalast on juttu mehest tänapäeva maailmas: missugused on meeste suurimad mured ja rõõmud, kuidas olla mees muutuvate soorollide ja stereotüüpide ajastul, millises suunas areneb tänapäeva mees, kuidas mitte ätistuda, ...



Sissejuhatav osa. 9. september 2017
Milleks inimesed tõmbuvad? Millised on perekonnaelu faasid? Millega arvestada mesinädalate faasis, millega siis, kui sünnivad väikesed lapsed ja siis, kui nad kasvavad suuremaks? Kuidas kujuneb lapse enesehinnang? Mis on perekonna jäävuse seadus? Miks inimesed tõmbuvad ja moodustavad paari?