Paariteraapia ja pereteraapia

Paarisuhe on materiaalne-logistiline, intellektuaalne, seksuaalne ja sotsiaalne liit, kuid tõelist rahuldust pakub suhe siiski vaid siis, kui see on ka tugev emotsionaalne liit. Emotsionaalne liit pakub turvatunnet, abi ja lähedust nii headel aegadel kui ka siis, kui ollakse stressis, raskustes, kurb, nõutu. Kui midagi on läinud untsu, katki. Eriti just siis. Just keerulistel eluhetkedel tahame eriti tunda partneri toetavat õlga, julgustavaid sõnu ja mõistmist. Me vajame, et partner oleks kohal, meie jaoks olemas.

Lähedus, häälestatus teineteise vajadustele, usaldus ja turvatunne nii oleviku kui tuleviku suhtes moodustavad kokku mõnusa paarisuhte psühholoogilise vundamendi. Enamus meist alustab oma suhtekarjääri just lootusega sellisele suhtele. Paljudel meist suhe aga selliseks ei kujune… Selle asemel, et olla omavahel kontaktis, annab tooni konflikt.

Enamasti tunneb inimene suhtes, kus tülitsemine on saanud argipäeva osaks, et kaaslane ei mõista teda, et ta ei reageeri õigeaegselt ja/või soovitult. Või on ühine elu taandunud vaid pragmaatiliseks paralleeleluks ühe katuse all. Niimoodi pole aga pikas plaanis võimalik end tunda hoituna ja turvaliselt. Siis on aeg pöörduda paariteraapiasse. Parem varem kui hiljem. Pereterapeutide seas levinud nali ütleb, et paarid jõuavad teraapiasse umbes viis aastat liiga hilja. Siis kui logisev paarisuhe on vähemalt ühes partneris tekitanud tunde, et jätkamine on võimatu, et erimeelsused on ületamatud või et suhtesse jäämine toob endaga kaasa rohkem kahju kui kasu. Et lahutus on ainus võimalus.

Paariteraapia tulemuseks võib olla paari või perekonna toimetuleku paranemine, emotsionaalse seotuse suurenemine, vastastikuse mõistmise paranemine, kaotatud kontakti taastamine. Nii saab paar või pere liikuda ummikseisust või võimuvõitluse tandrilt edasi rahuldustpakkuvama suhte poole, pühendudes üksteisele.

Kui emotsionaalne side paariliste vahel on katkenud ja hoolimist enam pole, kui paariliste vajadused on lootusetult erinevad, kui vähemalt ühel partneril on huvi koos elamise suhtes lahtunud, siis saab terapeut aidata paaril lahku minna. Neutraalne pilk kulub ära eriti sellisel juhul, kui tülitseval paaril on lapsed.

Perekond võib inimese jaoks olla nii suureks toetuse pakkujaks kui ka mittemõistmisest tulenevaks stressiallikaks ning valutekitajaks. Pereteraapia võimaldab pereliikmetel väljendada oma raskeid tundeid turvalises keskkonnas, õppida tundma teiste pereliikmete kogemusi ja arusaamasid, saada teadlikuks teiste vajadustest ning seeläbi luua muutus oma suhetes ja elus tervikuna. Paariteraapia käigus uurime paari suhtemustreid - mida kumbki osapool teeb, et omavahelist kontakti hoida ning milline oma kummagi partneri panus konflikti tekkes.

Suur osa pereteraapia töödest on seotud kärgperedega. Kärgpere probleemid ei ole väga ootamatud - osalejaid ja emotsioonide värve on rohkem kui tavaperes, tihti annavad tooni kärgpere moodustamisele eelnenud konfliktid ja lahutus, laste kasvatamise küsimusi tuleb lahendada ka mittebioloogiliste laste-vanemate vahel. Minu kui pereterapeudi süda on saanud rõõmustada nende juhtumite üle, kus lahendusi on hakatud otsima veel enne kui tõsised probleemid tekkida jõuavad, näiteks kui kärje erinevad osalised - kaasaarvatud uus ja vana partner - otsivad üheskoos lahendusi, kuidas lapsed uude kooslusse võimalikult sujuvalt integreerida.

Rohkem infot pereteraapia kohta leiad http://pereterapeudid.ee/pereteraapiast/


Seansid ja hinnad


Vaata ka:
Individuaalne nõustamine
Holistiline teraapia